Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo
järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres,
lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi
roomajate üle, kes maa peal roomavad!” Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile:
„Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” ...Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev. (1.Mo.1:27-28,31)
järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres,
lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi
roomajate üle, kes maa peal roomavad!” Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile:
„Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” ...Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev. (1.Mo.1:27-28,31)
Jumal on Looja. Kõigel, mida meie silm tänagi näha võib, kõigel sellel on olnud oma algus. Ja samas kõik need algused on seotud selle algusega, mida piibli esimestelt lehekülgedelt lugeda võisime.
Jumal lõi inimese oma näo järele. Kõik oli peale loomist "väga hea". Sellise hinnangu andis Jumal, mitte subjektiivne inimene, kes lähtub oma kasust ja meeleoludest oma hinnangutes. Kõik oli väga hea, midagi ei saanuks olla paremini. Ja mitte ainult nähtav maailm ei olnud oma parimal võimalikul kujul Aadama silme ees, vaid ka see seesmine heaolu oli oma parimas võimalikus vormis. Veelgi enam - oli loodud ka kõik tingimused, et see "väga hea" sai areneda ja kasvada samuti oma parimal võimalikul moel. Midagi sarnast sisaldas endas see Jumala poolne hinnang "väga hea".
Piibel kinnitab meile - Jumal on armastus (1.Joh.4:16). Jumala olemus ja Tema käsk on alati olnud ja saab alati olema armastus. Ja Tema olemus ei muutu ealeski (vt. Jes.57:15; Ha.3:6; Jk.1:17). Tema oli loomise hetkel armastuse kehastuseks, kuid Tema olemust ei muutnud ka Aadama pattulangemine. Vastupidi. Kui inimesel oli häda ja lootusetus kõige suurem, astus Jumal inimese päästmiseks ainsa võimaliku sammu - Ta andis oma Poja (ehk siis enda) elu inimese üleastumise lepitamiseks. Ja samuti ei muutu Tema olemus ka patuajaloo lõpetamisel ning kõige algse taastamisel. See on ime, mida tänasel päeval on ehk kõige raskem mõista. Eriti kui arvestame tõsiasja, et Jumal ei korralda inimesele meeldimiseks ühtegi PR-kampaaniat parimate manipulaatoritega eesotsas. Pigem jälle vastupidi - Ta soovib, et inimene tajuks Tema olemust vaikselt oma südames ja otsustaks vastu võtta Tema poolt pakutava armu südamest tuleva armastuse väes. Ta on tõotanud - kes otsib, see leiab! Kes otsib lootust lootusetuses, see leiab. Kes otsib vastust küsimustele oma elus ja on seejuures aus enda ning olukordade suhtes - see leiab vastuse!
Kõik oli väga hea. Ometi elame täna maailmas, kus tavaline on pigem küsimus - kes on Jumal? Miks on niipalju ülekohut ja õnnetusi meie ümber? Samas ei ole sugugi harv olukord, kui kuuleme küsimust - kus on Jumal, kui minul (või minu tuttaval, sugulasel) oli väga halvasti... Siingi on just peamiseks küsimuseks - kas Jumal on tõesti armastus? Ja siingi on ainsaks vastuseks - Tema on tõotanud vastata ja Tema ka vastab, kui... kui sa tõeliselt soovid teada ja mõista. Kuid veelkord: kui oled aus enda suhtes...
'Pattulanegemine ja Aadama patt. Milles see seisnes ja mis olid Aadama valikud? Kas neid üldse oli? Miks ta tegi just sellised valikud nagu ta tegi?
Loeme siin paari prohveti kirjeldust algsest olukorrast vahetult enne pattulangemist.
"Nii kaua, kui kõiki loodud olevusi ajendas kuulekusele armastus, valitses Jumala universumis täiuslik kooskõla. Taevased hulgad tundsid rõõmu Looja tahte täitmisest. Rõõmuga peegeldasid nad Tema au ja tõid Talle ülistust. Nad armastasid Jumalat üle kõige ning üksteist usalduslikult ja omakasupüüdmatult. Taevast harmooniat ei rikkunud ükski ebakõla. Kuid siis toimus muutus. Esile astus keegi, kes tõlgendas vääriti vabadust, mille Jumal oli oma loodolevustele andnud. Patt sai alguses olevusest, kes oli Kristusest järgmisena kõige enam Jumala poolt austatud. Lutsifer, "koidu poeg," oli katvaist keerubeist esimene, püha ja rüvetamatu. Ta seisis suure Looja vahetus läheduses ja temale langesid igavest Jumalat pidevalt ümbritsevad aukiired. "Nõnda ütleb Issand Jehoova: Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk, täis tarkust ja täiuslikult ilus! Sa olid Eedenis, Jumala aias, sul olid katteks kõiksugu kalliskivid... Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja, ja ma panin sind pühale mäele; sa olid otse jumalik olend, kes võis käia tuliste kivide keskel! Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut!" (Hes.28,12-15).
Vähehaaval hakkas Lutsifer endas hellitama eneseülistust. Piibel ütleb: "Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse!" (Hes.28,17). "Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje... Ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!" (Jes.14,13.14). Võimas ingel hakkas omistama endale aulisust, mis oli pärit Jumalalt. Ehkki tal oli teiste loodud olevustega võrreldes suurim võim ja au, hakkas ta ihaldama au, mis kuulus üksnes Loojale. Selle asemel, et suunata kõikide loodolevuste kiindumus ja ustavus Jumalale, püüdis ta võita nende teenistusvalmidust ja ustavust endale. Kadestades au, mille Isa oli andnud Pojale, taotles vürstlik ingel võimu, mis kuulus ainult Kristusele.
Nii purunes taeva täiuslik harmoonia." (E.G.White "Patriarhid ja prohvetid")
Patu algupära on seega seotud mitte inimese, vaid kõrgeima ingliga. Jälgime sündmuste kulgu edasi.
"Ehkki meie esivanemad loodi süütute ja pühadena, jäeti neile võimalus kurja teha. Jumal lõi nad moraalselt vabadeks olevusteks. Nad olid võimelised hindama Tema iseloomu tarkust ja headust ning Tema nõudmiste õiglust. Neil oli täielik vabadus kuuletuda või mittekuuletuda. Inimesed tundsid rõõmu Jumalaga ja pühade inglitega lävimisest, kuid enne, kui nende igaveses ustavuses sai kindel olla, tuli nende ustavus proovile panna. Inimesele seati katsekivi oma tahtmise kaalutlematu rahuldamise teele — saatusliku iha teele, mis oli viinud langemiseni Saatana. Keset paradiisi, elupuu lähedal, paiknes hea ja kurja tundmise puu, mis pidi proovile panema meie esivanemate kuulekuse, usu ja armastuse. Aadam ja Eeva võisid vabalt süüa kõigist teistest puudest, kuid selle vilja keelati neil surma ähvardusel maitsmast. Saatan võis neid kiusata, kuid siis, kui nad oleksid proovile vastu pidanud, ei oleks tal nende üle enam mõjujõudu olnud ja nad oleksid olnud igavesti Jumala kaitse all.
... Jumal oleks võinud luua inimese ka võimetuks Tema seadustest üle astuma. Ta oleks võinud takistada Aadamal haaramast keelatud vilja, kuid siis poleks inimene olnud kõlbeliselt vaba olevus, vaid pelk automaat. Ilma valikuvabaduseta poleks inimese kuulekus olnud vabatahtlik, vaid sunnitud. Poleks toimunud iseloomu arengut. See kõik oleks olnud vastandlik Jumala plaanidele. See oleks alavääristanud inimest kui mõistusega olevust, ning oleks toetanud Saatana süüdistust Jumala meelevaldsest valitsemismeetodist.
...Meie esivanemaid hoiatati ähvardava ohu eest. Taevased käskjalad rääkisid neile langemisest ja Saatana salaplaanidest neid hukutada. Inimestele selgitati veel põhjalikumalt jumaliku valitsemissüsteemi olemust, mida kurjuse vürst püüdis väärata. Sõnakuulmatus Jumala õiglaste korralduste suhtes oli viinud Saatana ja tema kaaskondlaste languseni. ...
Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. Nagu inglid, nii pidid ka Eedeni elanikud seisma valiku ees. Nende õnn võis jätkuda ainult siis, kui nad järgivad ustavalt Looja korraldust.
...Inglid olid Eevat hoiatanud, et ta igapäevast tööd tehes oma mehe juurest ei lahkuks; koos olles oli Eeval kiusatuse oht väiksem kui üksinda. Kuid meeldivast tegevusest haaratuna eemaldus Eeva mehest. Märgates, et ta on üksi, tajus Eeva ohu ligidust, ent peletas kartuse eemale mõttega, et tal on küllalt tarkust ja jõudu kurja ära tunda ja sellele vastu seista. Inglite hoiatusest hoolimata astus ta keelatud puule ligemale ning jäi seda uudishimulikult imetlema. Vili oli tõepoolest väga kaunis ning ta imestas endamisi, miks oli Jumal neil keelanud seda söömast. Nüüd sai kiusaja võimaluse rääkida. Otsekui Eeva mõtteid lugedes küsis ta süütult: "Kas Jumal on tõesti ütelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?" Eeva hämmastus ja lausa võpatas, kuuldes justkui oma mõtete kaja. ...Madu noppis keelatud puult vilja ja pani selle kõhkleva Eeva pihku. (56) Siis tuletas ta Eevale meelde sõnu, mida Eeva ise oli äsja lausunud — Jumal oli keelanud vilja isegi puudutamast, et nad ei sureks. Madu seletas, et nii nagu ei juhtunud vilja puudutamisest midagi, nii ei juhtu ka vilja söömisest." (samas)
Manipulatsiooni meisterklass. Kui kõik see "väga hea" keskkond ja selle õhustik on meie jaoks üks suur mõistatus, siis see meetod on meile juba vägagi tuttav. Esmalt tasakaalust välja - kas Jumal on keelanud kõikidest puudest süüa. Ja siis fantastiline uudis - sa ei sure kindlasti mitte, vastupidi - saad hoopis targemaks, lausa Jumala sarnaseks! Sealt edasi keelatud vili kätte ja kui oled juba näpu andnud, siis...
Oo, kes küll ei sooviks olla veelgi targem ja veelgi õnnelikum - ja kõike seda ilma pingutusteta! Umbes nagu need TV reklaamid, kus soovitatakse sportliku treeningu asemel kõiksugu tablette ja imevidinaid, mis teleka eest lahkumata nii rasvad põletavad kui ka võimsad lihased tekitavad...
Ja paraku ka Eeva sai sellest kaasa haaratud. Mis aga edasi. Mis juhtus Aadamaga? Kas ka tema igatses ületada Jumala poolt antut keelatud vilja nautides?
Piibel kinnitab meile, et Aadamat ei petetud (1.Tim.2:14). Mis aga juhtus siis Aadamaga?
"Ebaloomulikus joovastustundes, pihud täis keelatud vilju, tõttas Eeva otsima Aadamat ning rääkis talle kõigest, mis oli juhtunud.
Aadama ilme muutus. Ta näis ehmuvat. Ta ütles Eevale, et tegemist oli kindlasti vaenlasega, kelle eest neid oli hoiatatud, ja nii nagu Jumal oli öelnud, tuleb Eeval nüüd surra... Aadam mõistis, et ta kaaslane oli Jumala käsust üle astunud. Eeva oli eiranud ainsat keeldu, millega Jumal proovis nende ustavust ja armastust." (samas)
Kui Aadam teadvustas olukorra tegelikkust, siis mis valikud tal olid? Meenutame, et seni oli valitsenud kooskõla ja harmoonia. Puudusid igasugu vastuolud kogu loodud keskkonnas. Siit edasi aga... kohtame tänaseni keerukaid ja vahel lausa võimatuid valikuid. Kaks venda teine teiselpool rindejoont. Ema ja isa valimas lapsi, kes jääb peale lahutust kellegi juurde elama. Jne jne. Ka Aadamal oli valida - kas kuulekus armastavale Loojale, kes oli omalt poolt kõik väga hästi teinud, kuid seda tingimusel, et tuleb loobuda Eevast... Eeva oli ju veelgi lähedasem Aadamale - lausa luu tema luust! Või siis Eeva, aga sel juhtumil... oli saatus ühine, kuid kohutav. Aadam ei suutnud loobuda Eevast. Tema valik oli olla lahutamatu Eevaga. Paraku... peale Jumala poolset küsimust - kus sa oled Aadam? - järgnes kuidagi väga lihtsalt süüdistus Jumala pihta... "Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid"(1.Mo.3:12) - süüdi oled sina, kes sa mulle selle abikaasa andsid ja süüdi on Eeva... Kõik teised on minu eksimuses süüdi...
Manipulatsioon ja süüdistused. Lõppematu ahel. Parim kaitse on ikka ja alati rünnak. Ja tavaliselt selles spiraalis ei olegi võimalik selgelt väita, kes alustas, või millest kõik alguse sai - see kõik algas sealt Eeva ja Aadama valikutest. Paraku.
Lihtne on tänapäeval süüdistada Aadamat, tema patus. Kui tema ei oleks valinud eksida Jumala vastu, ei oleks meie täna siin, kus oleme, meil ei oleks vajadust üksteist süüdistada ega jätkuvalt valida kahe halva vahel. Oh, kuidas ka meie sooviks, et kõik oleks hästi. Kuid. Mida tähendab hästi? Tõsiasi on see, et minu hästi võib olla vastuolus sinu hästi'ga.
Millest aga tekivad need vastandlikud ja tihti ka välistavad valikud?
Peamiseks probleemiks ei ole mitte see, et oleksime kuidagi väga erandlikud. Kuigi me kõik oleme kordumatud ja korvamatud, siis ometi need vastanduvad ja välistavad valikud tõusetuvad meie rikutud olemusest. Me soovime midagi, mis lõppkokkuvõtteks ei ole hea ka meile endile. Kuigi soovimise hetkel tundub lausa võimatu ilma selle unistuseta, siis hetke möödudes... Meie kõigi elus on ilmselt piisavalt kokkupuuteid selle probleemiga. Peamine ongi see, kas me seda soovime märgata ja tunnistada. Ja teiseks - kas oleme seejärel valmis otsima Jumala tahet. Tänu Jumalale, et Temas leiavad lahenduse ka kõige välistavamad vastuolud. Meil kõigil on lootus, aga see ei seisne mitte illusoorses mõtlemises, vaid Jumala otsimises. Tema on andnud meile tõotused igaks olukorraks, Ta on tõotanud kõik antud tõotused ka täita (Ta on ju Jumal - Tal on selleks ka kõik võimalused!).
Valik jääb aga meile, keda või mida usaldame kõige enam. Kas õpime Aadama kogemusest, või leiame, et see ju üks ilus lugu ja seda ei maksa väga tõsiselt võtta? Seegi valik jääb meile. Paraku ka nende valikute tagajärjed...
See oli üks põhimõtteline ja keeruline teema. Meie ajalugu. Meie päritolu. Kust me tuleme ja kus oleme. Meie olemus tõrgub neid tõsiasju tunnistamast, sest kõik tõsiasjad ei ole meie poolel. Nad on isegi väga meie vastu.
Kuid siiski on üks tõsiasi, mis võiks otsustada - Jeesus! Tema soovib olla meie poolel ja soovib pakkuda meie lootusetuses reaalset lahendust. Ta soovib pakkuda ennast meie sisse elama, et valgustada meie teeradu! See on üks suuremaid imesid! Ja siis ei olegi enam nii raske kõiki neid esmapilgul valusaid ja isegi vastuolulistena tunduvaid valupunkte endale tunnistada. Kuigi Eeva lootis leida Jumala tahte vastaselt teelt õnne ja Aadam ei suutnud Jumala tahte vastaselt loobuda Eevast ning valis surma koos Eevaga... siis ometi Jumal ei loobunud oma eksivaist lastest. Ta andis oma Poja Aadama asemel surema, et Aadamal oleks elu - igavesti kestva elu, selle algse! - lootus. Nii on lugu ka meiega. Ka meil on see lootus. Seesama Jumal ei soovi loobuda ka meist. See on tõsiasi ka Sinu suhtes! See ei ole soov-mõtlemine ega mingi illusioon. See on reaalsus.
Järgmises teemas jälgime selle protsessi kulgu Peetruses. Reaalsuse kogemine ja selle endale tunnistamine ei tundunud ka Peetrusele kerge olevat...
6. Käsust vabaks? <<< >>> 8. Peetruse valik - armastada ennast või Jumalat
Jumal lõi inimese oma näo järele. Kõik oli peale loomist "väga hea". Sellise hinnangu andis Jumal, mitte subjektiivne inimene, kes lähtub oma kasust ja meeleoludest oma hinnangutes. Kõik oli väga hea, midagi ei saanuks olla paremini. Ja mitte ainult nähtav maailm ei olnud oma parimal võimalikul kujul Aadama silme ees, vaid ka see seesmine heaolu oli oma parimas võimalikus vormis. Veelgi enam - oli loodud ka kõik tingimused, et see "väga hea" sai areneda ja kasvada samuti oma parimal võimalikul moel. Midagi sarnast sisaldas endas see Jumala poolne hinnang "väga hea".
Piibel kinnitab meile - Jumal on armastus (1.Joh.4:16). Jumala olemus ja Tema käsk on alati olnud ja saab alati olema armastus. Ja Tema olemus ei muutu ealeski (vt. Jes.57:15; Ha.3:6; Jk.1:17). Tema oli loomise hetkel armastuse kehastuseks, kuid Tema olemust ei muutnud ka Aadama pattulangemine. Vastupidi. Kui inimesel oli häda ja lootusetus kõige suurem, astus Jumal inimese päästmiseks ainsa võimaliku sammu - Ta andis oma Poja (ehk siis enda) elu inimese üleastumise lepitamiseks. Ja samuti ei muutu Tema olemus ka patuajaloo lõpetamisel ning kõige algse taastamisel. See on ime, mida tänasel päeval on ehk kõige raskem mõista. Eriti kui arvestame tõsiasja, et Jumal ei korralda inimesele meeldimiseks ühtegi PR-kampaaniat parimate manipulaatoritega eesotsas. Pigem jälle vastupidi - Ta soovib, et inimene tajuks Tema olemust vaikselt oma südames ja otsustaks vastu võtta Tema poolt pakutava armu südamest tuleva armastuse väes. Ta on tõotanud - kes otsib, see leiab! Kes otsib lootust lootusetuses, see leiab. Kes otsib vastust küsimustele oma elus ja on seejuures aus enda ning olukordade suhtes - see leiab vastuse!
Kõik oli väga hea. Ometi elame täna maailmas, kus tavaline on pigem küsimus - kes on Jumal? Miks on niipalju ülekohut ja õnnetusi meie ümber? Samas ei ole sugugi harv olukord, kui kuuleme küsimust - kus on Jumal, kui minul (või minu tuttaval, sugulasel) oli väga halvasti... Siingi on just peamiseks küsimuseks - kas Jumal on tõesti armastus? Ja siingi on ainsaks vastuseks - Tema on tõotanud vastata ja Tema ka vastab, kui... kui sa tõeliselt soovid teada ja mõista. Kuid veelkord: kui oled aus enda suhtes...
'Pattulanegemine ja Aadama patt. Milles see seisnes ja mis olid Aadama valikud? Kas neid üldse oli? Miks ta tegi just sellised valikud nagu ta tegi?
Loeme siin paari prohveti kirjeldust algsest olukorrast vahetult enne pattulangemist.
"Nii kaua, kui kõiki loodud olevusi ajendas kuulekusele armastus, valitses Jumala universumis täiuslik kooskõla. Taevased hulgad tundsid rõõmu Looja tahte täitmisest. Rõõmuga peegeldasid nad Tema au ja tõid Talle ülistust. Nad armastasid Jumalat üle kõige ning üksteist usalduslikult ja omakasupüüdmatult. Taevast harmooniat ei rikkunud ükski ebakõla. Kuid siis toimus muutus. Esile astus keegi, kes tõlgendas vääriti vabadust, mille Jumal oli oma loodolevustele andnud. Patt sai alguses olevusest, kes oli Kristusest järgmisena kõige enam Jumala poolt austatud. Lutsifer, "koidu poeg," oli katvaist keerubeist esimene, püha ja rüvetamatu. Ta seisis suure Looja vahetus läheduses ja temale langesid igavest Jumalat pidevalt ümbritsevad aukiired. "Nõnda ütleb Issand Jehoova: Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk, täis tarkust ja täiuslikult ilus! Sa olid Eedenis, Jumala aias, sul olid katteks kõiksugu kalliskivid... Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja, ja ma panin sind pühale mäele; sa olid otse jumalik olend, kes võis käia tuliste kivide keskel! Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut!" (Hes.28,12-15).
Vähehaaval hakkas Lutsifer endas hellitama eneseülistust. Piibel ütleb: "Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse!" (Hes.28,17). "Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje... Ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!" (Jes.14,13.14). Võimas ingel hakkas omistama endale aulisust, mis oli pärit Jumalalt. Ehkki tal oli teiste loodud olevustega võrreldes suurim võim ja au, hakkas ta ihaldama au, mis kuulus üksnes Loojale. Selle asemel, et suunata kõikide loodolevuste kiindumus ja ustavus Jumalale, püüdis ta võita nende teenistusvalmidust ja ustavust endale. Kadestades au, mille Isa oli andnud Pojale, taotles vürstlik ingel võimu, mis kuulus ainult Kristusele.
Nii purunes taeva täiuslik harmoonia." (E.G.White "Patriarhid ja prohvetid")
Patu algupära on seega seotud mitte inimese, vaid kõrgeima ingliga. Jälgime sündmuste kulgu edasi.
"Ehkki meie esivanemad loodi süütute ja pühadena, jäeti neile võimalus kurja teha. Jumal lõi nad moraalselt vabadeks olevusteks. Nad olid võimelised hindama Tema iseloomu tarkust ja headust ning Tema nõudmiste õiglust. Neil oli täielik vabadus kuuletuda või mittekuuletuda. Inimesed tundsid rõõmu Jumalaga ja pühade inglitega lävimisest, kuid enne, kui nende igaveses ustavuses sai kindel olla, tuli nende ustavus proovile panna. Inimesele seati katsekivi oma tahtmise kaalutlematu rahuldamise teele — saatusliku iha teele, mis oli viinud langemiseni Saatana. Keset paradiisi, elupuu lähedal, paiknes hea ja kurja tundmise puu, mis pidi proovile panema meie esivanemate kuulekuse, usu ja armastuse. Aadam ja Eeva võisid vabalt süüa kõigist teistest puudest, kuid selle vilja keelati neil surma ähvardusel maitsmast. Saatan võis neid kiusata, kuid siis, kui nad oleksid proovile vastu pidanud, ei oleks tal nende üle enam mõjujõudu olnud ja nad oleksid olnud igavesti Jumala kaitse all.
... Jumal oleks võinud luua inimese ka võimetuks Tema seadustest üle astuma. Ta oleks võinud takistada Aadamal haaramast keelatud vilja, kuid siis poleks inimene olnud kõlbeliselt vaba olevus, vaid pelk automaat. Ilma valikuvabaduseta poleks inimese kuulekus olnud vabatahtlik, vaid sunnitud. Poleks toimunud iseloomu arengut. See kõik oleks olnud vastandlik Jumala plaanidele. See oleks alavääristanud inimest kui mõistusega olevust, ning oleks toetanud Saatana süüdistust Jumala meelevaldsest valitsemismeetodist.
...Meie esivanemaid hoiatati ähvardava ohu eest. Taevased käskjalad rääkisid neile langemisest ja Saatana salaplaanidest neid hukutada. Inimestele selgitati veel põhjalikumalt jumaliku valitsemissüsteemi olemust, mida kurjuse vürst püüdis väärata. Sõnakuulmatus Jumala õiglaste korralduste suhtes oli viinud Saatana ja tema kaaskondlaste languseni. ...
Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. Nagu inglid, nii pidid ka Eedeni elanikud seisma valiku ees. Nende õnn võis jätkuda ainult siis, kui nad järgivad ustavalt Looja korraldust.
...Inglid olid Eevat hoiatanud, et ta igapäevast tööd tehes oma mehe juurest ei lahkuks; koos olles oli Eeval kiusatuse oht väiksem kui üksinda. Kuid meeldivast tegevusest haaratuna eemaldus Eeva mehest. Märgates, et ta on üksi, tajus Eeva ohu ligidust, ent peletas kartuse eemale mõttega, et tal on küllalt tarkust ja jõudu kurja ära tunda ja sellele vastu seista. Inglite hoiatusest hoolimata astus ta keelatud puule ligemale ning jäi seda uudishimulikult imetlema. Vili oli tõepoolest väga kaunis ning ta imestas endamisi, miks oli Jumal neil keelanud seda söömast. Nüüd sai kiusaja võimaluse rääkida. Otsekui Eeva mõtteid lugedes küsis ta süütult: "Kas Jumal on tõesti ütelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?" Eeva hämmastus ja lausa võpatas, kuuldes justkui oma mõtete kaja. ...Madu noppis keelatud puult vilja ja pani selle kõhkleva Eeva pihku. (56) Siis tuletas ta Eevale meelde sõnu, mida Eeva ise oli äsja lausunud — Jumal oli keelanud vilja isegi puudutamast, et nad ei sureks. Madu seletas, et nii nagu ei juhtunud vilja puudutamisest midagi, nii ei juhtu ka vilja söömisest." (samas)
Manipulatsiooni meisterklass. Kui kõik see "väga hea" keskkond ja selle õhustik on meie jaoks üks suur mõistatus, siis see meetod on meile juba vägagi tuttav. Esmalt tasakaalust välja - kas Jumal on keelanud kõikidest puudest süüa. Ja siis fantastiline uudis - sa ei sure kindlasti mitte, vastupidi - saad hoopis targemaks, lausa Jumala sarnaseks! Sealt edasi keelatud vili kätte ja kui oled juba näpu andnud, siis...
Oo, kes küll ei sooviks olla veelgi targem ja veelgi õnnelikum - ja kõike seda ilma pingutusteta! Umbes nagu need TV reklaamid, kus soovitatakse sportliku treeningu asemel kõiksugu tablette ja imevidinaid, mis teleka eest lahkumata nii rasvad põletavad kui ka võimsad lihased tekitavad...
Ja paraku ka Eeva sai sellest kaasa haaratud. Mis aga edasi. Mis juhtus Aadamaga? Kas ka tema igatses ületada Jumala poolt antut keelatud vilja nautides?
Piibel kinnitab meile, et Aadamat ei petetud (1.Tim.2:14). Mis aga juhtus siis Aadamaga?
"Ebaloomulikus joovastustundes, pihud täis keelatud vilju, tõttas Eeva otsima Aadamat ning rääkis talle kõigest, mis oli juhtunud.
Aadama ilme muutus. Ta näis ehmuvat. Ta ütles Eevale, et tegemist oli kindlasti vaenlasega, kelle eest neid oli hoiatatud, ja nii nagu Jumal oli öelnud, tuleb Eeval nüüd surra... Aadam mõistis, et ta kaaslane oli Jumala käsust üle astunud. Eeva oli eiranud ainsat keeldu, millega Jumal proovis nende ustavust ja armastust." (samas)
Kui Aadam teadvustas olukorra tegelikkust, siis mis valikud tal olid? Meenutame, et seni oli valitsenud kooskõla ja harmoonia. Puudusid igasugu vastuolud kogu loodud keskkonnas. Siit edasi aga... kohtame tänaseni keerukaid ja vahel lausa võimatuid valikuid. Kaks venda teine teiselpool rindejoont. Ema ja isa valimas lapsi, kes jääb peale lahutust kellegi juurde elama. Jne jne. Ka Aadamal oli valida - kas kuulekus armastavale Loojale, kes oli omalt poolt kõik väga hästi teinud, kuid seda tingimusel, et tuleb loobuda Eevast... Eeva oli ju veelgi lähedasem Aadamale - lausa luu tema luust! Või siis Eeva, aga sel juhtumil... oli saatus ühine, kuid kohutav. Aadam ei suutnud loobuda Eevast. Tema valik oli olla lahutamatu Eevaga. Paraku... peale Jumala poolset küsimust - kus sa oled Aadam? - järgnes kuidagi väga lihtsalt süüdistus Jumala pihta... "Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid"(1.Mo.3:12) - süüdi oled sina, kes sa mulle selle abikaasa andsid ja süüdi on Eeva... Kõik teised on minu eksimuses süüdi...
Manipulatsioon ja süüdistused. Lõppematu ahel. Parim kaitse on ikka ja alati rünnak. Ja tavaliselt selles spiraalis ei olegi võimalik selgelt väita, kes alustas, või millest kõik alguse sai - see kõik algas sealt Eeva ja Aadama valikutest. Paraku.
Lihtne on tänapäeval süüdistada Aadamat, tema patus. Kui tema ei oleks valinud eksida Jumala vastu, ei oleks meie täna siin, kus oleme, meil ei oleks vajadust üksteist süüdistada ega jätkuvalt valida kahe halva vahel. Oh, kuidas ka meie sooviks, et kõik oleks hästi. Kuid. Mida tähendab hästi? Tõsiasi on see, et minu hästi võib olla vastuolus sinu hästi'ga.
Millest aga tekivad need vastandlikud ja tihti ka välistavad valikud?
Peamiseks probleemiks ei ole mitte see, et oleksime kuidagi väga erandlikud. Kuigi me kõik oleme kordumatud ja korvamatud, siis ometi need vastanduvad ja välistavad valikud tõusetuvad meie rikutud olemusest. Me soovime midagi, mis lõppkokkuvõtteks ei ole hea ka meile endile. Kuigi soovimise hetkel tundub lausa võimatu ilma selle unistuseta, siis hetke möödudes... Meie kõigi elus on ilmselt piisavalt kokkupuuteid selle probleemiga. Peamine ongi see, kas me seda soovime märgata ja tunnistada. Ja teiseks - kas oleme seejärel valmis otsima Jumala tahet. Tänu Jumalale, et Temas leiavad lahenduse ka kõige välistavamad vastuolud. Meil kõigil on lootus, aga see ei seisne mitte illusoorses mõtlemises, vaid Jumala otsimises. Tema on andnud meile tõotused igaks olukorraks, Ta on tõotanud kõik antud tõotused ka täita (Ta on ju Jumal - Tal on selleks ka kõik võimalused!).
Valik jääb aga meile, keda või mida usaldame kõige enam. Kas õpime Aadama kogemusest, või leiame, et see ju üks ilus lugu ja seda ei maksa väga tõsiselt võtta? Seegi valik jääb meile. Paraku ka nende valikute tagajärjed...
See oli üks põhimõtteline ja keeruline teema. Meie ajalugu. Meie päritolu. Kust me tuleme ja kus oleme. Meie olemus tõrgub neid tõsiasju tunnistamast, sest kõik tõsiasjad ei ole meie poolel. Nad on isegi väga meie vastu.
Kuid siiski on üks tõsiasi, mis võiks otsustada - Jeesus! Tema soovib olla meie poolel ja soovib pakkuda meie lootusetuses reaalset lahendust. Ta soovib pakkuda ennast meie sisse elama, et valgustada meie teeradu! See on üks suuremaid imesid! Ja siis ei olegi enam nii raske kõiki neid esmapilgul valusaid ja isegi vastuolulistena tunduvaid valupunkte endale tunnistada. Kuigi Eeva lootis leida Jumala tahte vastaselt teelt õnne ja Aadam ei suutnud Jumala tahte vastaselt loobuda Eevast ning valis surma koos Eevaga... siis ometi Jumal ei loobunud oma eksivaist lastest. Ta andis oma Poja Aadama asemel surema, et Aadamal oleks elu - igavesti kestva elu, selle algse! - lootus. Nii on lugu ka meiega. Ka meil on see lootus. Seesama Jumal ei soovi loobuda ka meist. See on tõsiasi ka Sinu suhtes! See ei ole soov-mõtlemine ega mingi illusioon. See on reaalsus.
Järgmises teemas jälgime selle protsessi kulgu Peetruses. Reaalsuse kogemine ja selle endale tunnistamine ei tundunud ka Peetrusele kerge olevat...
6. Käsust vabaks? <<< >>> 8. Peetruse valik - armastada ennast või Jumalat
