KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED. 
 
Kui Sul on küsimusi, siis palume need esitada meile emaili teel ja laiemat huvi pakkuvad küsimused-vastused paneme ka siia lugemiseks.
1. Millist piiblitõlget kasutate?
Vastus: Kui ei ole märgitud teisiti, siis üldjuhul kasutame 1968. aasta eesti keelset tõlget.

2. Miks kasutate just 1968. aasta tõlget - on ju olemas ka uuem eesti keelne tõlge? 
Vastus: On tõsi, et on olemas ka uuem 1997. aasta tõlge. Kuid. Iga tõlkija ning iga tõlge kasutab mingit kordumatut sõnade-mõistete süsteemi ja antud juhtumil siin netilehel toodud mõtete väljendamiseks oleme leidnud 1968. aasta tõlke sobivama olevat. Ometi peab siiski lisama, et iseenesest ei ole peamine mitte see kirjutatud sõna (ehk siis tõlge), vaid need mõtted, mida Jumal avab nende kirjutatud sõnade kaudu. See aga tähendab ka seda, et me ei peaks asetama rõhku ühele või teisele kirjutatud tekstile, vaid Jumalale, kes on need mõtted sinna piibliraamatusse inspireerinud ja seepärast oleme sõltuvad peamiselt mitte kirjutatud sõnadest, vaid Tema Vaimu väest. Või siis nagu apostel Paulus on kirjutanud: " sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim." (1.Kor.2:11)

3. Millist piiblitõlget võib usaldada? Aga need algkeelsed versioonid?
Vastus: Ainus, keda võib, saab ja peab usaldama lõpuni on Jumal, kes on kõikide nende tõlgete inspireerija. Kõik sealt edasi on vaid inimlik püüe edastada Tema sõnumit. Ja seepärast võime vaid tänada Jumalat, et Tema on suuteline praktiliselt igat tõlget kasutama, et tuua valgust meie teerajale. Kuid siin on üks eeldus - kui me avame piibli selleks, et otsida sealt Teda (Joh.5:39). Kui me avaksime ka selle kõige õigema tõlke (kui see üldse võiks olla kasvõi teoreetiliselt nii universaalselt määratletav), siis ka nende tekstide juures oleksime ikka täpselt sama võrra sõltuvad Jumalast, sest... on kirjutatud, et "kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks" (2.Kor.3:6). Ja see tõsiasi käib ka nende algkeelsete versioonide kohta.
Samas loomulikult on kasulik kasutada paljusid erinevaid tõlkeid ja neid omavahel võrrelda - mõnikord sõnastuse muutmine aitab kaasa mõtte tervikuni jõudmisel. Ja seepärast on ka erinevate keelte oskus loomulikult kasuks. Kaasa arvatud vana kreeka ja heebrea ning aramea keel. Ometi ei maksa asetada lootust ühelegi tõlkele, vaid ikka ja ainult Jumalale. Kui sa ei oska ka ühtegi muud keelt kui ainult eesti keel, siis sellest piisab täielikult, et Jumal saaks avada sinu ees oma tarkuse lõpmatud avarused. Ja üllatavalt tihti võib juhtuda, et Jumal on avanud alandlikule otsijale palju suuremaid varandusi oma Sõnast, kui paljdue diplomite ja kraadidega pärjatud teoloogidele (1.Kor.1:21).

4. Kui määrav on hoopis Jumala Vaimu roll, kas siis üldse on nii kramplikult vaja kinni hoida neist kirjutatud sõnadest?
Vastus: Eks siin väga palju sõltub ka sellest, mida selle "kramplikult kinni hoidmise" all olete silmas pidanud. Ometi. Kui Saatan saabus Jeesuse juurde kõrbes, siis ei olnud Jeesusel end millegi muuga kaitsta kui... kirjutatud on (Lk.4:1-12). Meie ei ole täna paremas seisus. Vaimusid on palju ja erinevaid. Mitte kõik neist ei juhata meid meie Päästja Jeesuse Kristuse juurde. Lisaks kõigele - Jeesus Kristus on siiski üks konkreetne isik. Selles suures vaimulikus võitluses, mis meie ümber käib, on siis ju ka üpris loomulik, et meid püütakse petta ka selle nime väärkasutamisega (Mt.24:4-5). Seepärast ongi apostel Paulus andnud nõu, et " haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled! Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna" (Ef.6:16-17).
Jumal ei andnud oma Sõna meile juhuslikult - see on ainus kompass (või ankur), mille läbi saab Jumal hoida meid igasugu eksituse eest. Ütles ju ka Martin Luther, et "sola scriptura" (piibel ja ainult piibel) saab ainsana olla meie usu aluseks. Kõik, mis on vastuolus Jumala kirjutatud sõnaga - see on vale. Vale - st. ei juhata meid Jumala juurde, vaid vastupidi, püüab juhtida meid Temast eemale.